Ma ei saa seda mitte jagada 🙂 Ma olin kindel, et potiga teeb Mika tõsisemalt tutvust kuskil 1-aastasena või nii. Et nuuh alustame muidugi varem, aga see kindlasti ei suju nii hästi esimesed nädalad ja kuud. Seda üllatavam on see, et Olivia suutis Mikale potilkäimist selgeks teha juba nüüd, kui tüdruk alles kaheksa kuud vana. Eks mitte veel päris selgeks, kuid Mika kindlasti saab aru, miks ta seal istuma peab ja juba paari päevaga kujunes tal harjumus pissil käia potil ja nii mitu korda päevas. Olen superuhke 😀
Author: Isa tuli koju
Linnupoeg
Mõned aastad tagasi mu ema hakkas kutsuma Oliviat linnupojaks. Olivia: “Ooo, kui nummi!”
Umbes aasta tagasi Olivia kuuleb pealt, kuidas mu ema räägib telefoni teel sõbrannaga (kes umbes sama vana e totaalselt vana) ja nimetab teda ka linnupojaks. Olivia nördinult: “Ma arvasin, et ta nimetab vaid mind nii.”
Mõned päevad tagasi Olivia teeb ämmaga koos süüa ja kuuleb, et mu ema nimetab blenderit ka linnupojaks. Olivia: “WTF! Really?”
Mika & Haiku
Kui Mika tuli meie ellu, siis veidi muretsesime, kuidas Haiku ta vastu võtab. Hullult ei kartnud, et Haiku teda hammustab vms, kuna Haiku üldiselt saab beebide ja väikeste lastega väga hästi läbi, kuid siiski mõtlesime, kas nendevaheline läbisaamine on ikka beebile ohutu ja samas põdesime veidi ka koera pärast, sest uus olukord on kindlasti stressirohke ka tema jaoks.
Algul Haiku suhtus Mikasse teatud uudishimuga ning aeg-ajalt võis tema pilgust välja lugeda küsimuse “Kuna te selle uue tegelase tagasi viite?” 🙂 Mika samas suhtus Haikusse kohe algusest peale väga hästi – naeratas talle iga kord ja tahtis temaga “suhelda”.
Tasapisi ka Haiku hakkas beebiga ära harjuma ja kuskil jõulude paiku toimus läbimurre – tundsime, et Haiku on aktsepteerinud uue pereliikme. Veelgi toredamaks läks siis, kui Mika hakkas käputama mööda elutuba. Nüüd oli ta Haikuga justkui samal (füüsilises ja asukoha mõttes) tasemel ja nendevaheline suhtlus läks veelgi paremaks. Kuna käputamise ajal veedame Mikaga palju aega põrandal ja Haiku ka alati seal lähedal, siis saab ka tema nüüd rohkem paisid ja kõrva taga sügamist, mis aitab tal kindlasti paremini tulla toime uue olukorraga.
Nii et Mika ja Haiku on parimad sõbrad nüüd! Ok, see siiski liialdus, aga vähemalt nad saavad läbi 🙂
Väikesed rõõmud
Olivia: mulle nii meeldib sõita sinuga ühistranspordis.
Üks aasta täis Veenuse tüdrukul
Naised on teatavasti Veenuselt ja kui Mika oleks Veenuselt, siis saaks ta täna üheaastaseks 🙂 Palju õnne sulle, tähetolmutüdruk!
Kosmiliste arvutuste ja vihje eest tänud Varpole 😉
Pilt: NASA
Mentaalne sild
Peaaegu tosin aastat koos elatud ja praeguseks on minu ja Olivia vahel mingi mentaalne sild tekkinud 🙂 Me oleme algusest peale mõistnud teineteist väga hästi, aga viimase paari kuu jooksul meil mõtted lausa ristuvad: kui Olivia midagi räägib, siis mina just tahtsin sama asja öelda 😀
Tänane käik poodi taas kinnitas seda: seisan Selveri järtsis (muide, Selver, te peate midagi tegema oma Arsenali poe järjekordadega – see pole OK, et seal on alati üks kassiir) ja saan Olivialt sõnumi, et ma ostaks kommi. Aga kommid on juba kassalindil 🙂 Sest ma teadsin, et sisimas Olivia vajab neid, kuigi enne poodi minekut rääkisime sellest, mida osta ja jäi jutt, et komme pole vaja. Buyaka!
Pats
7-kuuselt selline pats. Muljetavaldav tulemus, mu meelest!
Homme lõikame esimest korda tukka 😉
Prioriteedid
Üldiselt pole mul mähkmete vahetamise vastu midagi, kuid vahepeal viskab üle ja siis muutub lihtsaks isegi see kodune töö (kui nii võib nimetada koera järel koristamist), mis varem oli tüütu 🙂
– Sa vaheta ise mähku lapsel, ma koristan koera okse ära.
5 kuud vana
Kui Mika sai 5-kuuseks, käisime pildistamas teda imeilusas Homeart’i poes. Nüüd, poolteist kuud hiljem, on tüdruk juba pikem ja mitte nii pontšakas 🙂 Millest on vääääga kahju 🙂
Fantastiliste fotode eest eriline tänu Elina Sildrele!
Nothing 4 Gay Boys
Kui tuntakse muret eesti keele ja selle ellujäämise üle, siis tihti räägitakse sellest, kuidas võõrsõnad (eelkõige inglise) on meie keeleruumi risustamas. Vihjatakse muidugi noortele.
Tundub siiski, et inglise keel on tulnud, et jääda mitte ainult noorte, vaid ka vanade inimeste kõnepruuki. Kaks näidet üle 70-aastaste sugulaste jutust:
- Näitan emale oma uusi ja eriti slim teksapükse. “Ohhoo, no need on sellised Gay Boys püksid” 🙂 Mul jäi karp lahti 🙂
- Olivia onu vaatab aastavahetusel meie korteri aknast välja ja ootab ilutulestikku. Seda paraku veel pole. “Nothing” – võtab ta lakooniliselt teema kokku 🙂