Author: Isa tuli koju

Täna hommikul Mika küsis: “Issi, emme, kas te teate, kuna lõppeb koroona?”.

Ohh, kallikene, mul on nii kahju, et sa pead selliseid asju küsima 🙁

Olivia mulle ja Mikale: Oeh, ma nii armastan teid!
Mina: Me ka armastame emmet! Eks, Mika?
Mika: Ainult siis, kui ta teeb maitsvaid sööke!

Mika on süües kuidagi mõttes ja söömistempo aeglustub nulli.

Olivia: Mika, kas kõik korras? Tahad vetsu äkki?
Mika: Ei, ma lihtsalt vaatan, kui nummid te olete.

Me naerame ja muheleme. Mika tajub, et ütles vist õiget asja ja lisab mesimagusa häälega: Te olete nii armsad inimesed!

Mika ütles ette ja issi pani kirja. Tütrekese esimene kiri Jõuluvanale.

Kallis Jõuluvana!

Sa oled mulle kallis. Väga tubli jõuluvana, et sa mulle kinke tood. Palun too mulle ilusa liikuva kassi mänguasja. Palun too mulle roosa klaviatuur ja arvuti.

Tänan ja aitäh!
Mika Lipartia

Hommik, mina ja Mika oleme vannitoas.

Olivia hõikab elutoast: Kas keegi soovib kakaod?

Mika ei kuule ning ei vasta.

Olivia uuesti: Mika, kas sa soovid kakaod?
Mika: Jaa!
Olivia: Kas see oli Mika, kes “jaa” ütles?
Mika: Mika ikka, kes siis veel? Emme ei jõua ju rohkem lapsi sünnitada!

Mika oli õhtul veidi nohune ja hommikul, kui ta oli ärkanud, küsis Olivia: Mika, kas sul nohu on?
Mika: Eks tule ja näpista mind ninast.

Näpistamise all ta mõtles nuuskamist, aga see väljend ja intonatsioon olid nii naljakad, et me ärkasime naerdes ja heatujulistena 😀

Mika sööb brokolit ja küsib: Ema. (kandev paus ja siis jätkab tõsise ja tähtsa häälega): Kui sa olid väike, kas sinu elus oli brokolit?

Panen Mikat magama: Kallis, kas öömusi ka saan?
Mika (asjalikult): Ikka! Ei jää keegi ilma siin!

Mikal on komme lammutada võileibu.

Mina: Mika, palun pane juust saia peale tagasi.
Mika: Sai ei taha juustu enda peale.
Mina: Miks?
Mika: Ta higistab, tal on palav.

Mika: Anna saia!
Olivia: Mis on VÕLUSÕNA?
Mika: ANNA saia!