Ma kasvasin eesti-gruusia peres ja meie kodus tehti tihtipeale gruusia sööke. Enamus nendest mulle väga maitses, aga oli paar asja, mida ma ei sallinud ja üks nendest oli hatšapuri.
Anyways, mulle satub kätte ajamasin ja ma ei lähe minevikku ütlema endale, kuidas investeerida kinnisvarasse või aktsiatesse, ma ei lähe Hitlerit tapma või ma ei tea, mida kõike ajamasinaga tehakse…ei-ei-ei…ma rändan otse oma lapsepõlve, kohtun iseendaga ja ütlen: “Kuule nolk, nüüd on selline värk, et sa hakkad kohe täna sööma neid kuradima hatšapurisid, mida su vanaema küpsetab. Saad sa aru, et kui sa seda praegu ei tee, siis jääb sul nagu mingi 35 aastat vahele? 35 aastat sa saaksid nautida JUMALATE TOITU, aga selle asemel sa jonnid, et sulle ei maitse kohupiim. Ruttu kööki ja kohe hatšapurit sööma! Pärast tänad mind veel.”