Nagu kõik värsked lapsevanemad, paneme ka meie oma lapsele igasuguseid armsaid ja vahepeal veidraid hüüdnimesid. Mõned kestavad vaid päeva, mõned aga jäävad pikemaks ajaks. Siin valik viimaseid:
Sarvemakaron – kui raseduskalendrist lugesime, et loode (tollel etapil) on sarvemakaroni suurune, siis kohe sai sellest tema hüüdnimi. Kõvasti kauemaks, kui ta oli selles suuruses 🙂
Pumbajaam – sünnitusmajas kõik kiitsid Mikat, et ta nii hästi imeb piima. Pumbajaam või siis ameerikapäraselt PJ.
Pesukaru – Mika nime üks tähendusi (põlisameeriklastel) on arukas pesukaru ja sellepärast vahepeal me nimetamegi teda pesukaruks.
Chupik, Pontšik, Pirru (e pirukas), Numpsik – sellised suupärased ja lühikesed hüüdnimed, mis kõik väljendavad seda, kui nummi ja armas ta on 🙂
Punnpaabu – minu ema antud hüüdnimi. Punnpaabu on leevikese rahvapärane nimetus ja see sobib Mikale suurepäraselt 🙂 Mina nimetan teda punnpaabuks üsna tihti.
Mikado – vahepeal transformeerub Mika Mikadoks 🙂 Ilma erilise põhjuseta. Lihtsalt kõlab naljakalt. Mikado on nii Jaapani keisri ingliskeelne vanapärane nimetus, kui ka lauamäng ja ka sarimõrvarist koomiksitegelane. Mnjaa 🙂
Piimamõmmi – väga armas hüüdnimi. Käisime perearsti juures ja (muide mees) arst küsis, kas Mika saab rinda. Jaatavale vastusele reageeris arst nii: “Ahhaa, piimamõmmi on meil siin”. Piimamõmmi it is!
Hatšapuri – peale Pirosmani külastamist jäi külge see hüüdnimi. Meie väike oma hatšapuri 😀
