Söögilauas räägime Mikale, et ta ei tohi liiga kuuma sööki kohe suhu panna. Kirjeldamaks, mida siis võib juhtuda, räägib Olivia loo sellest, kuidas ta tegi kunagi süüa ja kõrvetas maitstes suu ära. Mika kuulab väga tähelepanelikult, ilmed vahetuvad ja kui Olivia jõuab selleni, et ta jahutuseks pani sügavkülmast võetud lusika keele peale ja siis seda sealt rebides tõmbas ka veidi keelenahka maha, hakkab Mika kõva häälega naerma ja hüüab “See on küll ipp-lugu!!!”
Meie: Mis asi see “ipp” on?
Mika: Ipp on siis, kui on naljakas.
Meie: Kust see tuleb? Mingi lasteaiasläng?
Mika ei oska seletada, kust see tuleb, aga kui ma räägin loo sellest, kuidas ma kunagi Cannes’i filmifestivali tähistamisel pistsin tulikuuma pelmeeni endale suhu ja kõrvetasin silmapilkselt terve suu ära, siis Mika naerab veel kõvemini ja teatab, et “See on veel rohkem ipp-lugu!” 🙂